Jõgeva linnas peeti esimest jumalateenistust 14. augustil 2014. aastal. Jumalateenistust juhtisid Narva piiskop Lazar ja Prichudsky. Sel päeval, pärast liturgiat, rõhutas piiskop Lazar kirikusse kogunenud palverändurite poole pöördudes eriti selle sündmuse tähtsust. Linnaosa keskuses on loomisel kogukond, avatud on palvetuba, kus hakatakse regulaarselt jumalateenistusi pidama. Nüüd ei pea Jõgevi õigeusklikud kaugele sõitma, küll aga saab siin oma kodulinnas palvetada, ristida, abielluda ja pidada matusetalitusi. Ja peamine on saada koguduse liikmeks, võtta vastu meie Päästja jumalik Ihu ja Veri.
Jõgeva linnas asuv kogudus, mis on Jõgevamaa halduskeskus, on üks vastloodud Narva ja Peipsi piiskopkonnas. Esimene jumalik liturgia tänava palveruumis. Suur, 24, tähistati 14. augustil 2014. Jumalateenistust juhtisid Narva piiskop Lazar ja Prichudsky. Sel päeval tähistas õigeusu kirik Issanda Eluandva Risti auväärsete puude hävitamist. Valitsev piiskop märkis pärast liturgiat palvetuppa kogunenutele peapastoraalses pöördumises: Jõgeva linnas toimus ajalooline sündmus, „esmakordselt toimub jumalateenistus ja me toome veretu ohvri. Jumalale ja Isale kogu inimkonna eest.”
Ruumid palvetamiseks pindalaga 80 ruutmeetrit. meetrit üüritakse kesklinnas tänaval. Suur, 38 (senine aadress Suur tn 24). Jõgeval elab kuus tuhat inimest, umbes kümnendik on venekeelsed elanikud (2014 a. andmetel).